NÕUAN ÕIGUST UNELE!

Mind kimbutavad jällegi uneprobleemid. Seekord mitte enam talumatu kuumuse pärast vaid pigem uue toreda suurlinnast pärit sugulase pärast kes terve öö läbi vilistab. Üsna kiirelt mõistsin, et ega see vilin ilmselt niipea lõppe. Seega haarasin juba varemast ajast kapile jäänud kõrvatroppide järele. Toppisin need üliinnukalt oma olematutesse kõrvadesse. Nagu mulle ükski kõrvaklapp sinna ei sobi, siis ei ole erandit ka kõrvatroppide puhul. Kuidagi nad sinna lõpuks enamvähem seisma jäid, aga neiu unevilin kriipis ikka teravalt kõrva. Öö oli pikk. Vilin ei lõppenudki. Veetsingi selle öö poolunes olles. Hommikune äratushelin oli justkui päästja. Jess, sai see piin läbi. Läki kooli magama. Kuid oh üllatust. Koolis und ei tulnudki. Võib äkki isegi uhke olla natuke. Kuid praegu vajuvad silmalaud vastu tahtmist aina enam ja enam pilukile. Lähen võitlen natuke aega sellega teleka ees kuniks olen veendunud, et ikka veel pole see diivan mõnusaks magamisaseks saanud ja suundun lõpuks voodisse. Ärkan sellisel nõmedal ajal naq 19.48 ilmselt ja õhtul enam uuesti und ei tule ja ka vilin ei lase uinuda.

Elagu kottis silmaalused ja kahvatu jume!!!!