Kauaoodatud reede ongi lõpuks käes. Esimene koolinädal, millest ma vaid ühel päeval kohal käisin, on ka lõpuks seljataga. AGA tundub, et täna jääb jälle välja minemata. Ma veel päris pead ei annaks, sest iseenesest on sellest kodus istumisest enam kui küll saanud juba, tahaks inimesi näha, suhelda. Kuid mu hobuseköha on küll tiba parem, kuid mitte endiselt rahuldav. Ja endal nagu tiliseb ka kelluke, et võiks ju nüüd kiirelt korralikult terveks end ravida. Isegi mu AR Cristina ütles, et ma pean kiirelt terveks saama, sest karneval on tulemas ja liiga palju häid pidusid ja üritusi on sel ajal, et nüüd kodus haigena istuda. Muidugi seda plaani pole mul kohe kindlasti mitte. Kahjuks või õnneks andsin juba nädala alguses Jessicale sõna, et lähen nendega laupäeval Itajobi's toimuvale Hawaii peole. Piletid ka ostetud juba niiet ei mingit taganemist. Vähemalt saab kodust välja, kuigi ega see mind väga ei kutsu küll kui aus olla. Seltskond on vale. Aga eks näis, ma siiski annan neile võimaluse. Tegelt ma tahtsin teile rääkida sellest, kuidas siin on vist samamoodi naq väidetavalt Ameerikas, kus iga pisiasja tegemiseks saab alati kusagile helistada ja kellegi seda asja uurima kutsuda. No näiteks eelmine nädal läks arvutitoas ventilaator katki vms. Kutsuti mingid 2 tüüpi seda parandama, millega nad endiselt hakkama ei saanud kusjuures. Siis eile oli natuke aega nett maas - kutsuti mingi tüüp seda parandama. Siis keegi käis veefiltrit vahetamas, mis tundus nii lihtne, et isegi mina oleks sellega hakkama saanud. Üldse igasugu asjade jaoks käib siin igast inimesi neid üle vaatamas/parandamas koguaeg. Muidugi mõista tuleb kõigile ju maksta ka. Vahest tõesti on parem asjatundja ligi lasta, aga samas ma olen ikka harjunud, et tavaliselt vaatavad elutargad ja kõiketeadjad perekonnas olevad meesolevused tõsise pilguga asjad üle. Üritavad isegi nokitseda selle asja kallal natuke ja mingi ime läbi vahest saavad asjad isegi korda. Ja täitsa ilma rahata. Siin nad isegi ei vaevu asjasse süvenema, et äkki on tõesti lihtne probleem mille saab lihtsa vaevaga likvideerida. Võimalik ka, et see on vaid minu pere üks omadustest.
Ja siis seda ka, et mulle ikka meeldis meie ''asendus'' koduabiline palju rohkem. Ta oli palju sümpaatsem ja tema naer ei löö ajudest niimoodi läbi naq praeguse oma. Ehtne nõianaer. Siuke kriiskav ning vali.

0 comments:
Post a Comment