Kolmapäeval sõitsime randa. Läbi Sao Paulo. Palju küll ei näinud kuna tõesti sõitsime vaid läbi, aga ma tõesti loodan, et ma nägin vaid halvimat osa sellest, sest see küll head muljet ei jäta. Aga suur on küll. Sao Paulost välja jõudes oli mõnusalt mägine. Suured maanteesillad mäenõlvadel. Väikesed külakesed silla all. Lõpuks jõudsime hotelli. Väga tagasihoidlik. Samas kõik vajalik oli olemas. Mina, Jessica ja Joao Paulo olime ühes toas. Meiega oli veel üks pere, kus oli meie vanune poeg, kes sõi haiglaselt kiiresti ja palju. Kaks kühjaga taldrikutäit läksid tal kiiremini alla, kui ma esimest poolt oma pigem väikesest portsjonist vaadatagi jõudsin. Ja tal oli väike 7-aastane õde ka, kes lutt suus ringi jooksis. Enam ma ei imesta, miks siin kõigil breketid on või olnud on kui nad nii kaua lutti imevad.
Kohale jõudes viskasime asjad tuppa, bikiinid selga ja panime ranna poole ajama. Kell oli küll juba 4 läbi, aga päike võttis veel üsna hästi. Möllasime lainetes ja läksime koju ära.
Õhtul läksime meie, noored, välja, aga suurt midagi teha polnud. Jõlkusime rannapromenaadil mõnda aega, käisime mingi ratta taolise asjaga sõitmas kus meid kõiki ühendati. See isegi oli täitsa fun.
Järgmisel päeval käisime lõuna paiku ringi sõitmas, kaugemaid paiku kaemas. Tuli välja, et me olime täielikus pommiaugus. Elu käis u 10 km eemal meie rannast. Seal oli suur lava, kus igal õhtul olid mingid esinejad ja show. Ning seal samas oli ka lõbustuspark ja palju muud. Õhtul suundusimegi siis sinna ning jäime kuni show lõpuni sinna. Läksime seegi kord bussiga tagasi, kuid sel korral saime 1 bussiga ja see oli kordades parem. Leidsime seal endale mingid sõbrad ka. Muidugi suutsime oma hotellist mööda sõita, aga õnneks mitte palju. Jalutasime siis tagasi.

0 comments:
Post a Comment