Eile oli Eesti-Brasiilia mäng. Kõik pakkusid välja, et vaataks koos kusagil seda mängu. Leppisime siis algul, et vaatame meie pool. Hommikul plaanid muutusid, pidime hoopis Thaise juurde minema. Ok siis, mäng algab 14.15, ennem seda vaja aga pangas käia ja see politseiasi ära maksta. Pangas ootasime mingi eluaeg seal, aga saime täpselt kaheks valmis. Läksime otse Thai poole, aga kedagi polnud seal, isegi Thaise polnud kodus vist. Arvasime, et äkki rahvas läks ikkagi meie poole siis. Läksime koju. Kedagi polnud, sitta kah siis, vaatame siis kolmekesi - mina, Jess ja ema. Siis hakkavad järsku kõik helistama, et kus te olete. Aga meil polnud enam ühtegi transpordivahendit ka millega sinna minna. Neid oli sinna terve hunnik kogunenud ja kõik helistasid koguaeg. Peale esimest väravat nad lubasid, et nad armastavad mind endiselt :D Mu ema arvas, et ma peaks brasiilia poolt olema. Ma olin mõlema poolt, südant ei saa ju sundida. Ühesõnaga kui mäng lõppes siis saabus meile ka üks transpordivahend, millega saime Thai poole minna. Jess laenas mulle lastesuuruses brasiilia särki ka. Nad olid kõik need eesti lipud kaasa võtnud mis ma neile andsin. How nice is that, hah?
Igatahes, see läks siis nii.
Õhtul käisime mingite sugulaste juures õhtusöögil ja peale seda kellegi üllatuspeol, mis oleks pigem naq mingi couples party olnud. Aga see ei tähenda, et mul igav oleks olnud.
Rääkisin läbi tõlgi sünnipäevalapse emaga. Tema ja ta abikaasa on Rotary klubis ja tegelevad nende vahetusõpilastega, kes siis läbi rotary tulevad ja ka väljaminevate õpilastega. Ta igatahes oli väga toetav ja pakkus abi, kui mul miskit vaja. :)
Epic Fail II
Täna, hommikul ärkasin ma kell 7.00 ülesse. Siiani kõige rohkem pingutust nõudev tegu mul siin. Ma pole veel siin oldud aja jooksul kordagi nii vara pidanud tõusma. Vot see oli raske. Aga sups dušši alla ja riidesse ja siis läksime Jessica onu ja onupojaga Rio Pretosse, minu politseiasju ajama. Seal läks ka umbes eluaeg. Aga lahe oli see, et ma sain oma näpud tindiga kokku mäkerdada ja oma sõrmejäljed paberile plätserdada. :D Cool, sealt sain tagasi mingi väikese paberilipiku, mis vist on ülitähtis. See näitab, et ma siin maal seaduslikult olen ja blablabla. Kuu aja pärast saan endale sinna paberile mingi tähtsa numbri ka ja ehk mingi aja pärast saan isegi mingi püsivama kilekaardi vms. Aga käisime siis veel mingis teises linnas, kuna sellel onul ja onupojal oli ka mingeid asju ajada. Kuna see varane ärkamine oli mulle ilmselgelt liiga raske, siis ma enamus ajast magasin autos. Lõpuks kui koju tagasi jõudsime läksime mõlemad Jessicaga otse magama. AGA, kuna Jessica magas kuni kella kolmeni, siis me ei saanud minna sellele grillpeole, millele me seal teeääres raha aitasime koguda, sest ema oli pahane, et Jess(vb mina ka) nii kaua magas. Kurb. Ma oleks väga tahtnud minna.
Aga seeeest olen ma täna kõvasti saanud oma keeleõppega tegelda. Eile oli esimene portugali keele tund ka. Mu õpetaja, Mario, on ülinormaalne, ma olen väga rahul temaga :D
Aga pmts on nüüd nii, et võimalik et kool algab siin ka alles septembris. See kõik selle kuradima seagripi pärast. See tähendab, et me peame endale veel kõvasti tegevust otsima.
Siiani on plaan selline, et see nv lähme kõrvallinna sugulastele külla. Kui ma õigesti aru sain, siis seal elab see ülikena cousin, kes mind väga, väga näha tahab :D:D:D HELL YEAH!!!!
Järgmine nädal lähme vb ühe tüübi 'farmi' paariks päevaks mingi kambaga. Piltide pealt tundub üliilus ja mõnus koht olevat. VOT NII.
0 comments:
Post a Comment