About this weekend then.
Reedel pakisin oma kompsu kokku ja läksin Nicolettide juurde, kuna mu oma pere naqnii hülgas mu. Tegelt nad läksid Paraguaysse ja Gustavo naqnii jookseb koguaeg edasi-tagasi, st teda pmts ei olegi kodus ja ma naqnii pidin laupäeval ju nicodega minema.
Anyway läksin sinna ilma igasuguse plaanita välja minna. Polnud isegi tegelikult plaani mitte välja minna. Polnudki mingit plaani ja noh raha ka mitte. Aga me siis mingi hetk hakkasin Nico(isa) ja Oliviaga veini jooma kuniks olin end juba üsna lainele sättinud, siis otsustasin siiski Tirso kasuks. Polnudki seal juba ammu käinud. Lõpuks kui ka Olivia mees Planet sinna jõudis otsustasidki kõik Tirso kasuks.
Käisime veel Nico uue Audiga linna peal tiirutamas ja siis kähku vahetasime kodus riided ja minek.

Mina ja Olivia reedel enne pidu
Tirso oma vanas headuses ei vedanud ka seekord meid alt. Rahvast polnud palju, kuid siiski oli väga meeleolukas pidu.
Käisin reedel juuksuris ja ei jäänud üldse tulemusega rahule. Esiteks on nad nüüd jälle jube lühikesed ja tukk on ka kuidagi imelik ja üldse ei meeldi kohe. Loodetavasti kasvab kiirelt välja.
Laupäeval venisime jubedalt oma minekuga. Algselt pidime juba kahest startima, lõpuks saime umbes poole kolme paiku minema. Ma olin endiselt teadmatuses mida ma peol kannan, kuna mul olid ka 2 kleiti õmbleja juures kohendamisel, mis ta lubas mulle laupäevaks ära teha ja kui ma neile järgi läksin siis ta tuli jälle vabandusega, et ei olnud aega neid tehagi. Ühel kleidil oli vaid mingi õmblus lahti ja teine oli vaja vaid natuke külgedelt kokku võtta (see ei tähenda, et ma alla oleks võtnud, god damit). Võtsin ka oma reedel ostetud kleidi kaasa, aga kartsin et sellega hakkab palav seal, seega pidi teine valik ka olema. Leidsime nende kapist siis miski beeži kleidi.
Lõpuks jõudsime Rio Pretosse ja läksime otse Dom Pedrosse. Sinna tuli veel rahvast. Tegime 6e peale ühe pudeli absoluti ja umbes 7-8 paiku läksime Bibi korterisse sättima. Hüppasime veel õhtusöögiks mäcist ka läbi.
Väike beauty sleep ja 10ne paiku hakkasime sättima alles. Kõik valmis, siis taksosse ja ühe tšiki juurde soojenduspeole. Seal oli tasuta naps, aga kuna me siiski panustasime pigem Vila Cont'e open barile siis ei hakanud väga üle pingutama.
Lõpuks peol. Läksin Melania ja Cunhadoga teistest tiba varem juba sinna. Juba sinna jõudes oli näha, et see on ikka iga senti väärt. Esiteks oli sissekäik juba red carpetiga. Ei mingeid järjekordigi põhimõtteliselt. Ilusad dekoratsioonid. Kelnerid oma kandikutega kust võisid haarata ühe topsi jääga ning sulle koheselt viskit või viina serveeriti. Siis tuli veel vaid vajadusel leida lett kust karastusjooki või mahla lahjenduseks sai.


See ei ole tegelt väga hea pilt, aga võite aimu saada lavaesisest. See rõngas nende peegelkerade ümber liikus seal üles-ala ja küljelt-küljele ning veel oli seal 4 rõngast kus natuke varem istusin akrobaadid kes seal inimeste pea kohal võimlesid. Veel käisid mingi aeg rahva seas ringi 4 tüüpi kõrgetel karkudel, kes olid üsna lahedates kostüümides.

Meie pere :)

varahommikul (pakun, et umbes 6-7 paiku hommikul)
See ei ole tegelt väga hea pilt, aga võite aimu saada lavaesisest. See rõngas nende peegelkerade ümber liikus seal üles-ala ja küljelt-küljele ning veel oli seal 4 rõngast kus natuke varem istusin akrobaadid kes seal inimeste pea kohal võimlesid. Veel käisid mingi aeg rahva seas ringi 4 tüüpi kõrgetel karkudel, kes olid üsna lahedates kostüümides. Ühesõnaga ülimegavinge tõesti. Parem kui Festa do Barao, kus ma eelmise aasta lõpus käisin.
Reaalselt olimegi peol umbes ühest öösel kuni üheksani hommikul, kui juba päike silmaauku paistis.
Lõpuks siis ajasime oma seltskonna kokku ja istusime taksosse. Lasime end jälle Habibises maha panna, et veel väike hommikusöök võtta. Elisa rallis ratastooliga ja üldse olid kõik väga omas elemendis. Nalja sai.
Natuke peale kümmet lõpuks jõudsime Bibi juurde. Saime umbes poolteist tundi magada kui pidime kiirelt asjad kokku pakkima ja kodu poole kadjama panema, sest olime lubanud lõunasöögi ajaks kodus tagasi olla.
Koju jõudes oligi nii, et sõime ära ja siis maandusid kõik voodisse uuesti. Magasime umbes viie-kuueni kuniks tundus et võiks veel natuke elumärke selle päeva jooksul näidata.
That's it.
Ilmselgelt ma olen liiga laisk ja vb ka oskamatu edasi andma oma emotsioone seoses selle nv'ga. Aga võin öelda, et ilmselt see oli üks parimatest pidudest kus ma käinud olen. Juba sellepärast oli see parem, et sel korral oli metsikult palju NH rahvast, keda ma kõike tundsin.
Vot.
bjs

0 comments:
Post a Comment