On Another Shore: 23.veebruar

Olen juba üsna kaua hoogu võtnud, et teile siia midagi kirjutada. Iseenesest südmusi on olnud küll ja veel, aga vb siis ka sellest tingituna pole olnud aega ega ka viitsimist. Ausalt öeldes pole praegugi, sellepärast jään üsna pealiskaudseks ning kirjutan lühidalt.

Alustan siis karnevali algusest kuni tänaseni, ehk siis pooleteisenädala jagu sündmusi lühidalt.

Karneval algas laupäeval, 13.veebruaril. Me polnud mingeid erilisi plaane teinud. Mõtlesime Tirso'sse minna, kuid õhtu saabudes otsustasime siiski Natasha'ga RTC'sse minna, kus ta vend Carnevali korraldas. Sättisime siis nii, et veedame ka öö Natasha juures. Läksime 12neks umbes RTC'sse, astusime juba sisse ning nägime, et peale meie ja sealsete töötajate pole ühtegi hinge. Läksime siis välja, RTC ette, kus oli üksjagu inimesi. Rääkisime sõpradega mõnda aega ning otsustasime siis uuesti proovida. Sel ajal juba olid mõned inimesed sinna kogunenud, kuid ausalt öeldes oli see ikka väga läbi kukkunud üritus. Aga kuna ma enamusi teadsin, siis polnud vigagi. Tantsisime ning u poole 4 paiku jalutasime koju.

Hommikul ärkasime Jessyga varakult, et koju pesema minna, asjad kokku panna ja Morgado Rantšosse sõita. Pühapäevast kolmapäevani ehk siis terve ülejäänud karnevali aja veetsimegi seal. Rantšo oli megamõnus. Üksikult metsade ja põldude vahel suure järve kaldal. Saime seal vabalt segamatult mõnuleda. Päev läbi mõnulesime basseinis, mängisime volleyt ja päevitasime. Öö saabudes käisime lähedal asuvas väikelinnas Sales'es karnevalipidustustest osa võtmas.

Peatänava ühte otsa oli pandud ülesse suur lava, kus esinesid erinevad bändid. Pidu toimuski pmts ühel tänaval. Sai ikka väga korralikult seal karatud. Märkimisväärne fakt on see, et seal linnas elab ebanormaalselt palju koledaid inimesi. Ja väga suur osa neist on transvestiidid. Ma ei räägi kadedusest või kibestumusest, kohe päris ausalt. Aga meid see ei seganud. Väga fun oli siiski.

Teisipäeval käisime Morgado isa lux paadiga järvel sõitmas. Sadamasse sõiduks mahutasime 15 inimest autokasti pluss lisaks veel 6 inimest autosse. Aga seeeest oli paadisõit ülimõnus. Jäime keset järve seisma, ning käisime ujumas. Oleksin ühekorra peaaegu sõiduajal paadist välja kukkunud kuid sel korral pääsesin. Tegelikult midagi väga hullu ei olnudki. Lihtsalt väga äkiliselt keerati suunda.

Neljapäev ja reede käisin koolis.

Reedel läksime suure osa klassirahvaga Caroli farmi. Jälle chill, grill ja pidu kolm päeva järjest. Väga hull oli kohati. Metsikult sai nalja. Alates sellest kuidas KÕIK baariletil kordamööda tantsimas käisid lõpetades sellega kuidas üks klassivend ühel hetkel kõik asjad suurde sügavkülma otsustas tõsta kaasa arvatud ühe klassiõe. Ahjaa, ühe roti tapsime ka kogemata ära. Sain isegi natuke ratsutamas käidud. Kuid kahjuks olin viimase ringi sõitja ja hobused olid omadega juba läbi ning tirisid kodu poole hirmsasti.

Pühapäeva õhtul koju saabudes teatas mulle Cristina, et mu hostema helistas talle üsna kohe peale minu koju jõudmist ning palus mulle uus pere leida. Olin ausalt öeldes kergelt šokis, kuna asjade kulgu jälgides poleks ma seda iialgi praegusel hetkel arvanud. Muidugi kohati oligi ju see mida ma olen tahtnud, et asju lihtsamaks teha. Samas olin ma juba otsustanud, et ei hakka enam midagi muutma. Nii vähe ju jäänud ka veel. Aga eile oli meil siis hostema ja Jessicaga tõsine vestlus. Rääkisime siis sellest mis neid häirib ja mis mind häirib. Lõppkokkuvõttes tuli välja, et see muudatus oleks mu enda huvides. Kuna mul nii vähe jäänud on ja Jessica ka ära kolib, siis jääb mul siin majas väga igavaks pluss siis veel mõned häirivad pisitegurid. Et kui ma saaksin oma viimased 4 kuud Nicoletti'de majas veeta oleks ju super. Nüüd siis ongi selline seis, et ma ootan nende vastust, et kas neil on veel tahtmist ja võimalust mind enda juures võõrustada. Minu jaoks oleks see muidugi super. Samas kui sealt peaks eitav vastus tulema, siis on mul siiski ka võimalus siia edasi jääda või ka mõni teine pere leida. Laisa (üks teine klassiõde) pakkus ka, et ma võiksin sinna kolida. Eks näis mis saab. Kui midagi selgub siis teatan.

Pühapäeval keerati kella tunnike tagasi, seega nüüd on meil 5 tundi vahet teiega kuniks teie suveajale lähete. Siis on vabsee 6 tundi. Läheb see suhtlemine jälle keerulisemaks, aga vb ongi hea.

Muidu kui ennem reedet midagi ei muutu siis lähme me Jessicat Londrinasse kolima. Mul kõik sõbrad igalepoole laiali kolinud ülikoolide pärast ja muidugimõista tuleb ju neile kõigile külla sõita. Ehk tuleb võimalusi, tahaks küll väga.

Täna oli esimene portugali keele tund sel semestril. Meil on uus õpetaja. Ma küll ei hakkaks nii kiiresti arvustama, kuid mulle siiski tundub eelmine õpetaja parem. Ta oli tõesti inimene kellele ma alt ülesse vaatasin . Tõeliselt edukas inimene minu silmis. Aga samas uus õpetaja on ka mõnusalt muhe ning me rääkisime hästi palju maast ja ilmast jälle. Vb isegi natuke liiga palju tunni teemale mitte piisavalt pühendudes, aga õnneks oli see kordamise tund ka niiet pole hullu.

Ahjaa. Täna hommikul ärgates ning hambaid pesema minnes tundsin, et jube raske on silmi avada, aga mõtlesin et ju on uni silmis vaid. Pesin siis näo ära ja hakkasin läätsi silma panema siis märkasin, et mul on silmalaud nii paistes, et neid ei olegi võimalik avada normaalselt. Nägin välja naq hiinlane. Läätsed silma ei läinud. Läksin siis kooli, aga kuna tunne oli naq oleks keegi kivid mu silmade külge riputanud siis ma suurema ajast tõesti vaid magasin. Matas tegin küll kaasa, aga seegi nõudis omajagu pingutust. Väga imelik, pole kunagi varem midagi sellist olnud.

Anyway, vaadake nüüd pilte ka.